Seitsmes päev - Dubrovnik ja Mostar

Teel Dubrovnikusse

 

Lõuna-Dalmaatsia kulgeb kitsa ribana piki Aadria mere rannikut. Idüllilised lahesopid, mida maismaa poolt piiravad väärikad Dinaarid. Lugematu arv saari, mis tõusevad otsekui pitsivahust ja kahtlemata Aadria ranniku kroonijuveel - imeline Dubrovnik. Inimkäte ja aastasadade meistriteos - linn, millele võrdset ei ole kusagil maailmas. Sellel, kes maapealset paradiisi otsib, tuleb Dubrovnikut külastada, sest kusagil mujal ei leidu sellist vaikust ja rahu, sellist ilu ja harmooniat - tuleb vaid nõustuda Bernard Shaw tõdemusega. Jalutuskäik vanalinnas ja tiir linnamüüril annavad täpse ülevaate ajaloost ja elus-olust endises Ragusa vabariigis. Dubrovnik on saanud küll kannatada mitmes maavärinas ja hiljaaegu ka serblaste pommirünnakutes, ent on alati samal kujul taastatud. Kunagise Ragusa rikkus ja oskused paistavad kõikjalt silma praegugi.
 

Vaade bussiaknast Dubrovniku linnale

Bostnia lehmad

Mostar langes Ottomani võimu alla 15. sajandil ning linn arenes tänu jõele rajatud sillale Neretva mõlemal kaldal. Harrastati käsitööd ja tihedad kaubanduslikud sidemed Dalmaatsia kaupmeestega tõid linnale heaolu ja rikkuse. Peale II ilmasõda kujunes Mostar Hertsegoviina üheks tähtsaimaks keskuseks, kus sotsialismihõngus elasid käsikäes erinevad kultuurid. Kui Mostari Stari Most ehk vana sild 1993 aasta tankirünnakus hävis ja jõkke vajus, oli jõe kahel kaldal asuv linn justkui poolik. Sest just see sild on Mostari süda ja uhkus. Tänaseks on sild taastatud ning erinevate kultuuride kooseksisteerimise sümbol.  
Ja ongi meie reis läbi. Oli väga huvitav, tore ja mõnus ning väga soojad ilmad, kuid kosutavad joogid aitasid mõnusalt teekonda läbida. 
See video vast näitab kõige paremini Bostnia ajalugu.

 

Kuues päev - Trogir, Split, Makarska Riviera rannik

Täna võtsime suuna Lõuna- Horvaatiasse. Esmalt peatusime Trogiri linnakeses.
Üks suurematest Kesk-Dalmaatsia linnadest on Split, kunagine rooma Spalatum. Siit, illüürlaste dalmaatide hõimust, pärines ka üks viimastest tugevatest rooma imperaatoritest Diolectianus. Kui ta 305. a vabatahtlikult keisritroonist loobus, lasi ta oma koduküla kohale ehitada suure ja võimsa palee, mis sai nimeks Dioktianuse Palee. Suurelt osalt on see tänaseni alles, linn on sinna sisse kasvanud ja moodustab praegu omaette linnaosa suurte müüride varjus.
Meie teekond lõunasse kulge mööda Makarska Riviera rannikut. 

 

Majutus 2 järgneval ööl Bosnia-Hertsegoviinas Neumi linnas.

Viies päev - KRK rahvuspark, Primošten, Šibenil

Krki ja Plitvicka rahvusparkide on küll sisult sarnased, ent ometigi väga erinevaid emotsioone pakkuvad pargid. Kuigi Krka kosed ei ole nii kõrged kui Plitvickas, on need võimsama läbivooluga. Kõrgeim kosk Krka jõel on Roski Slap, mis langeb alguses madalate kaskaadidena ja siis äkitselt “kukub” 25 meetrit allapoole. Peale seda koske saab Krka jõest aga hoopis järveke. Selle kose all sai ka mõnusalt supeldud. 

Pärast rahvuspargi külastust sõitsime Primošteni linna ning külastasime mereäärset väikelinna Šibenik, mis on vana keskus koos ilusa rannapromenaadiga. 

Teekond Primošteni ja Šibeniku linna

 

Maaline Šibeinik oma uhke UNESCO kaitse all oleva katedraaliga, kuulus keskaegse horvaadi skulptori Juraj Dalmatinaci tööde poolest. Erinevalt pajudest Horvaatia rannikulinnadest, mis on asutatud juba illüürlaste või roomlaste poolt, asutasid Šibeniku horvaadi kuningad 11. sajandil.
Õhtusöögiks oli meil seekord vardas küpsetatud lammas, mis oli minul tõeliselt maitsev. 

Neljas päev - Plitvicka järvede rahvuspark ja Zadari linn

Mööda kaunist Aadria mere rannikut sõites lõuna poole ja enne kui jõudsime Plitvicka järvede rahvusparki tegime Horvaatia sõjatehnikat vaadates peatuse, sest alles 1995.a. lõppes seal sõda. Kui vaatate pilte ja näete lagunenud maju ja aukudes seinu, siis need on kuuliaugud ning sõjaga seotud kahjustused, mida ei ole veel jõutud renoveerida või ei tahetagi renoveerida.
Horvaatia seitsmest rahvuspargist tuntuim – Plitvicka järvestik – asub mägisel sisemaal. 1979. aastal lisati see üks Euroopa ilusaimaid rahvusparke UNESCO maailmapärandi nimestikku. Plitvicka pärliteks on kuusteist eri tasapinnal paiknevat järve, mis on omavahel ühendatud koskede ja veekaskaadidega, luues niiviisi suisa muinasjutulise õhkkonna. Lopsakate pöögimetsade vahele peitunud türkiissinise veega järvekesed on väga väikesed, kuid sügavad (kuni 40 m). Plitvicka rahvuspark on väga mägine: kõrgeim tipp Mala Kapela mäestikus ulatub 1280 meetrini, ent madalaim punkt paikneb vaid 400 meetrit üle merepinna. Seega ulatub kõrguste vahe rahvuspargi piires peaaegu ühe kilomeetrini. Metsaga kaetud mäed ja järved, mis on ühendatud kaskaadide ja koskedega. Laevasõit ja kerge matk kaunis looduses.

Peale suurt matka sõitsime Zadari linna ning sai tehtud mõningad pildid bussiaknast. Zadari linn on kuulus oma võimsate müüride ja suurepäraselt säilinud romaani stiilis kirikutega, mis oli pikki aastaid veneetslaste peamine konkurent Aadria merekaubanduses. Zadar oli ka 4. ristisõja esimene ohver kui Veneetsia oma laevade eest selle vallutamist nõudsid.  Zadari linnas tegime jalutuskäigu ajaloolises linnasüdames.

Õhtul sõitsime majutuskohta Biograd no Moru ning ööbisime hotellis Kornati ****.