Neljas päev - Plitvicka järvede rahvuspark ja Zadari linn

Mööda kaunist Aadria mere rannikut sõites lõuna poole ja enne kui jõudsime Plitvicka järvede rahvusparki tegime Horvaatia sõjatehnikat vaadates peatuse, sest alles 1995.a. lõppes seal sõda. Kui vaatate pilte ja näete lagunenud maju ja aukudes seinu, siis need on kuuliaugud ning sõjaga seotud kahjustused, mida ei ole veel jõutud renoveerida või ei tahetagi renoveerida.
Horvaatia seitsmest rahvuspargist tuntuim – Plitvicka järvestik – asub mägisel sisemaal. 1979. aastal lisati see üks Euroopa ilusaimaid rahvusparke UNESCO maailmapärandi nimestikku. Plitvicka pärliteks on kuusteist eri tasapinnal paiknevat järve, mis on omavahel ühendatud koskede ja veekaskaadidega, luues niiviisi suisa muinasjutulise õhkkonna. Lopsakate pöögimetsade vahele peitunud türkiissinise veega järvekesed on väga väikesed, kuid sügavad (kuni 40 m). Plitvicka rahvuspark on väga mägine: kõrgeim tipp Mala Kapela mäestikus ulatub 1280 meetrini, ent madalaim punkt paikneb vaid 400 meetrit üle merepinna. Seega ulatub kõrguste vahe rahvuspargi piires peaaegu ühe kilomeetrini. Metsaga kaetud mäed ja järved, mis on ühendatud kaskaadide ja koskedega. Laevasõit ja kerge matk kaunis looduses.

Peale suurt matka sõitsime Zadari linna ning sai tehtud mõningad pildid bussiaknast. Zadari linn on kuulus oma võimsate müüride ja suurepäraselt säilinud romaani stiilis kirikutega, mis oli pikki aastaid veneetslaste peamine konkurent Aadria merekaubanduses. Zadar oli ka 4. ristisõja esimene ohver kui Veneetsia oma laevade eest selle vallutamist nõudsid.  Zadari linnas tegime jalutuskäigu ajaloolises linnasüdames.

Õhtul sõitsime majutuskohta Biograd no Moru ning ööbisime hotellis Kornati ****.